Me armastame päikeset saadud jumet oma nahal, kuid selle tervis on paljuski meie endi kätes. Loomulikult ilma päikeseta ei suuda ega taha keegi elada. Ja see õrn päevituskord teeb meid märksa rõõmsamaks ja ilusamaks. Kuid siiski on vaja teada, et päike on kõikidest vananemist soodustavates teguritest kõige intensiivsem. Igapäevaselt naha eest hoolitsedes hoiame seda kauem nooruslikuna, õigesti tegutsedes saame aga vähendada riski haigestuda tõsistesse nahahaigustesse.
Nüüdseks kui ilmad lähevad aina soojemaks ja kipume rohkem päikese kätte minema, peaksime mõtlema juba varakult oma näonaha kaitsmisele. Ohuteguriks on siin ultraviolettkiirgus, mille kahjustustest saab paraku teada alles tagantjärgi. Nooremas eas ma ei mõelnud tagajärgedele vaid tegin seda, mis oleks justkui õige. Kes ei tahaks kaunist jume ja milleks veel see SPF faktoriga toode, mis ei lase päikesel pruunistada minu nahka?!
Kindlasti oled tähele pannud, et soojemates piirkondades, kus inimesed rohkem saavad suvemõnusid nautida ja päikesega kokku puutuvad, näeb nahk kuivem ning pigmendirikkam välja. Seevastu meie kliimas, kus päikesega kokkupuudet on vähem, püsib nahk kauem nooremana.
Kui sa nüüd peeglist vaatled oma nahka, siis märkad kindlasti, et nahastruktuur, mis on päikesele rohkem avatud, on erinev päikese eest varjatud piirkondadest.
Näonahk kahjustub nendes piirkondades kõige kiiremini just seetõttu, et nägu pole tavaliselt kaetud ja ka talvisel ajal on meie näonahk päikesekiirguse meelevallas.
Päikesega kokkupuutel toimub nahas kollageeni ja elastsete kiudude kahjustumine. UVB-kiired jõuavad naha pindmistesse kihtidesse ja tekitavad päikesepõletust, UVA-kiired jõuavad aga naha sügavamatesse kihtidesse ning on peamiselt süüdi naha vananemises ja fotokahjustuse tekkes.
Naha vananemisel aeglustub naha pealmise kihi rakkude uuenemine. Kui noores eas rakud uuenevad kolme-nelja nädalaga, siis vananedes võtab see aega viis-kuus nädalat ning surnud rakud ei irdu piisavalt kiiresti. Seetõttu muutub naha toon tuhmiks. Lisaks nahas aeglustub fibroblastide paljunemine, ning selle tõttu väheneb kollageeni ja elastiini tootmine. Naha elastsus langeb ja tekivad kortsud.
Ka pigmendirakkude hulk väheneb, alles jäänud rakud aga suurenevad, mis annab nahale pigmentatsiooni ebaühtluse.
Tänapäeval on kaitsekreemide valik väga lai ning otsuseid tehakse üldiselt väga subjektiivselt. Kreemi valitakse lõhna, välimuse, konsistentsi kui ka hinna alusel.
Soovitav oleks kasutada laia spektriga päikesekaitsevahendit, millel on märgitud UVA- kui ka UVB-kaitse vähemalt SPF 30-50. Parim kaitse päikese eest on siiski otsese päikesepaiste eest hoidumine või vastav riietusese.
Pildid: unsplash.com